Ega see mingi suhteblogi pole, eksole

Eelmine blogipostitus on vist ametlikult minu kõige läbimõtlematum postitus kogu mu blogimise ajaloos. Samas, vahel peab hullu ka panema. “Normaalsed” inimesed käivad toidupoes klienditeenindajaid sõimamas, mina elan end välja blogis arutult halades.
Blogimisega on juba kord selline värk, et kui sa blogisse mingi mure kirja paned, siis pisikesed blogiuniversumi head haldjad saavad oma peakorteris kokku ja hakkavad otsast seda murepundart lahti harutama. Ma olen kõikidest oma muremõtetest niimoodi jagu saanud, sellepärast otsustasin ka oma õnnetust armumisest ja pettumusest kirjutada. Et noh, äkki keegi teeb korda. Sest ise ju ometigi midagi ette ei võta 😀 😀
#piinlik #iseveeltäiskasvanudinimene

See oli muidugi sarkasm. Tegelikult peaks enne avalikku blogisse kirjutamist asjaosalise endaga vestlema neist asjadest, mis sind häirivad. Tagantjärele mõeldes ma ju saan sellest ise ka aru, aga tol hetkel olin ma universumi peale nii tige, et miks ma ei saa kohe kõike, mida ma tahan. Miks, ah?!

Eelmine postitus lõppes nii, et postituse anonüümne peategelane, tuntud ka kui Kanuumees, luges, võttis natukene isiklikult, kirjutas ja tahtis rääkida. Kõlab nagu klassikaline mahajätmise keiss, onju – “räägime” 😀
Ma muidugi tundsin ennast megasitasti, sest ma tegelikult ei tahtnud Talle kuidagi liiga teha, ma ise tundsin ennast lihtsalt nii hüljatud ja üksildasena ning olin kogu selles asjas pettunud. Probleem pigem oli siiski minus ja minu ebakindluses, mitte Temas.

Aga me rääkisime. Pikalt rääkisime 🙂 Väääääääga pikalt. 🙂 🙂

Ja meiega on kõik hästi 🙂

Me läksime järgmisel päeval telkima 🙂 Ja veetsime koos mõnusasti aega. See väikene speed bump oli meile isegi hea. Me saime asjad selgeks räägitud ning ma tundsin ennast meie suhtes juba palju kindlamalt. Panime Tinderid kinni, andsime lubaduse mitte kellegi teisega vahekorda astuda (romantiline, onju) ja otsustasime, et proovime. Äkki see ongi see?

See aga ei takistanud mind uuesti draamat üles kruvimast.
Ausalt, ma ei saa aru, miks ma nii bipolaarne olen viimasel ajal 😀
Ma enamasti ei ole selline, ausõna. Ma luban. Tegelt ka.


Igatahes, jah.

Me saime üle sellest, et ma olen natukene tõbras ja kirun avalikus blogis, et mehed mulle kalleid kingitusi ei tee ja suurest südamevalust ja igatsusest kuskilt kõrgelt alla ei visku, aga…

Eelmisel nädalavahetusel oli Temal oma maakodus tegemist seoses setode jaanipäeva traditsioonidega (aka piduuuuuu!) Ja mina olin kodus. Üksi. Ei olnud üldse pidu. Otsustasin siis, et ei ole mina ka nõus üksi kodus masetsema ja igatsema, ma lähen tantsima. Ja tantsima ma läksin 😀 Indeed!

Koroona on vallalistele (ja veidi vähem vallalistele) klubimeelsetele meestele vist väga sügavalt mõjunud, sest sellist nalja pole küll varem olnud, et lausa vetsu peab vahepeal peitu minema. Muidu lihtsalt tantsitakse ja jutustatakse vaeseomaks.

Vabanki vetsus 🙂

Eks ma olen ikkagi VÄGA ILUS tütarlaps (haahahahaaahahaaa), aga noh, kuskil on piir.
Tähelepanu mulle meeldib ja tuleb tunnistada, et sel korral ei olnud need kavalerikandidaadid ka üldse ebameeldivad, pigem sellised täitsa asjalikud…aga enamasti oldi ikka üpris vindised 😀
Ma tantsisin lõpuks hommikuni, nautisin maksimaalselt kogu seda tähelepanu, samas sisimas ise ikka igatsesin vaid ühe kindla noormehe seltsi…ja see tegi mind taaskord kurvaks.
Nii ma siis laekusingi mingi kella 5-paiku koju, vähkresin (üksinda, igaks juhuks täpsustan) unetult voodis ja mõtlesin üleväsimusest sassis peaga igasuguseid kahtlase väärtusega mõtteid.

Hommikuks olin ma jõudnud järelduseni, et ei, nii see asi jätkuda ei saa. Ma ei tohiks iga nädalavahetus üksi kodus kurb olla, sest Teda ei ole ja kedagi teist ma ei taha. Midagi peab muutuma! Ma otsin uue mehe!
Selline naine olengi, teen selliseid otsuseid niimoodi, taaskord ilma teise osapoolega asju arutamata. Päris tark tundun endale ka 😀
Krt, kuidas ma üldse kunagi suhtes olen saanud olla, tsiises 😀 #midakuraditnaine

Ma ei taha tegelikult oma Kanuumehest otseselt midagi kirjutada, sest ta on üpris privaatne inimene ning ei armasta sellist tähelepanu. AGA. Nii palju pean ma ütlema, et tegu ei ole sellise “tüüpilise” mehega, kes ei saa aru naiste tunnetest või ei hooli või ei oska nendega midagi peale hakata. Ta on selline…noh, lisaks sellele, et ta on üpris täiuslik (fakt), ta saab minust nagu aru. Ta saab aru, et mul on mure, saab isegi aru, miks ma olen kurb või endast väljas, ja ta kuramus küsib nii õigeid küsimusi, et ma ei saa teha ka seda klassikalist “I’m fine!” värki.
Ja see meeldib mulle.
Eks naised tegelikult enamasti tahavadki oma tunnetest rääkida 😀 Ausalt. Me lihtsalt kardame, et mehed ei saa nendega hakkama ja peavad meid ogarateks. Siis me teemegi seda “Ah, ei midagi” värki, samas ise sisimas loodame, et mees ikkagi mõistab ja teab, mida öelda või küsida.

Temaga ma ei tunne ennast ogarana, ma tunnen, et ta saab hakkama kõige sellega, mis sealt tuleb. Ikkagi Mees suure emmiga 😀 #punintended

Oeh. Igatahes, eelmisest draamast oli möödas napilt kaks nädalat ja Mariliis suutis jälle ise enda elu täiesti asjatult keeruliseks teha. See on see koht, kus see Cupido, kes minu pihta neid armunooli tulistas, kahe käega oma peast kinni hoiab ja mõtleb “fuck this shit, I’m out!

Ma sain Temaga kokku tõsise plaaniga teha ettepanek kolida tagasi Tinderisse. Ma ei olnud valmis Temast täielikult loobuma, sest…noh…põhjused (punastan). Ta meeldib mulle veits väga palju…nagu ikka palju-palju.
Tegin ettepaneku, et me saame paar korda nädalas ikka kokku, aga me käime ka teistega väljas ja mingeid piiranguid ei ole.

Ja siis ta vaatas mind. Vaatas ja oli lihtsalt vait. Aga see, kuidas ta vaatas…appi. Ma mõtlesin, et mul läheb süda pooleks või midagi. Ausalt noh. Ja siis mul tekkis mingi kerge paanikahoog, sest ma mõtlesin, mis tunne mul oleks Teda kellegi teisega kusagil avalikus kohas suudlemas näha. Mul oli nagu hirm või…appi, ma ei oska kirjeldada. Selline sünge ja rõõmutu tunne tuli. Nagu…ma ei teagi. Raske oli. Väga raske.

Ja nii me istusime seal autos, kahekesi…valetan – kolmekesi. Mu kolme ja poole aastane aktivistist tütar oli ka 😀 Ta tahtis ka onuga juttu rääkida, mul ei olnud südant keelata.

Igatahes, istusime, vaatasime teineteist…ja ma veendusin üha rohkem, et ega ma tegelikult ei naudiks seda teiste meestega väljas käimist. Ja ma oleksin ennem nõus oma vasaku jala väikese varba amputeerima, kui teeksin Talle kuidagi liiga. Ma ei kannata, kui Ta kurb on, seda on keeruline vaadata. Tahaks Teda kohe kõvasti kallistada ja öelda, et kõik saab korda, ma teen kõik korda.

Niisiis, ma ei pidanud vastu ja tunnistasin, et okei, ma tegelikult ei taha Tinderisse tagasi, mõtleme midagi välja.

Me jõudsime ühiselt arusaamani, et me tahaks ikkagi kahekesi edasi minna, mitte koos hunniku Tinderikaaslastega. Ei mingeid tõsiseid plaane, ei mingeid “vähemalt aasta pärast kihlume ja siis saame lapse” jutte, aga minu jaoks piisavalt, et ma ennast hästi tunneksin. Ega mul tegelikult ei olnudki muud vaja, kui kinnitust, et ta ei viibi eemal mitte seetõttu, et ta ei tahaks minuga koos aega veeta, vaid oma kohustuste tõttu.

Ja ma tunnen ennast temaga tõesti hästi. Ma magan tema kõrval palju sügavamalt, isegi võõras kohas. Ja kui ta magades mind kaissu võtab ning ma kuulen, kuidas ta hingab, siis ma tunnen nagu viibiksin maailma kõige turvalisemas paigas. Ühtegi muret ei ole olemas, kui ma olen Tema kaisus.

So, there you have it. Meiega on kõik hästi 🙂

Ma ei tea muidugi, mis tulevik toob, ma ei mõtle selle peale ka. Ma tean, mida mina tahan ja ma üritan seda mitte totaalselt perse keerata. Hoidke mulle pöialt.

Also – see on ilmselt viimane postitus, mille ma oma eraelust kirjutan. Vähemalt sellisel kujul.

Mulle meeldib oma igapäeva toimetusi teiega jagada ja mulle meeldib tähelepanu, kuid on asju, mis on erilisemad, kui need jäävad vaid meie kahe vahele.

Ma ootan igatahes elevusega, mida tulevik endaga kaasa toob 🙂


One thought on “Ega see mingi suhteblogi pole, eksole

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s