Elu pärast võitu

Eesti Blogiauhinnad olid täpselt 10 päeva tagasi. Milline on aga ühe oma kategooria kinni pannud blogija elu peale Blogiauhindade jagamist. Absoluutne glamuur, onju?

ggawbwnf.gin

 

serveimage (1)
Foto: https://imgflip.com/i/tryx5

Well…

Midagi ei ole muutunud. Sama mõtetu jorss nagu ennemgi 😀

Sattusin eile õhtul muide Henryga vestlema (droppin’ names ‘cause I can) ja ta uuris nii muuseas, et kuidas siis koostööde kohapealt on peale EBA-t. Noh, ammmm 😀 Mis koostööde? Ei ole kuskilt hakanud mingit lisahuvi tulema minu blogi ja minu vastu. Korraks üks ettevõte tundis huvi, lubas nänni saata, kuid suhtlus jäi poolikuks. Lubati peagi uuesti kontakteeruda, kuid nüüdseks on juba hea 2 nädalat möödas. Nothing. Miks ma ise neile ei kirjuta? Teate, ma olen maru ebakindel. Kui ei taheta, siis ilmselt on sellel mingi põhjus ja ma ei ole hetkel veel valmis seda põhjust kuulma. Ma ei ole valmis kuulma külma ja karmi tõde selle kohta, miks koostööpartnerid minust huvitatud ei ole. Ilmselgelt on asi minus, mitte nendes.

“Mariliis, sa oled muidu tore inimene, aga sa ei oska kirjutada. Mul on su blogi lugedes igav/piinlik/vastik. Lisaks on pildid suht koledad, enamasti selfie’d (meeleheitel much?) ja ega sa tegelikult pole ka suurem asi trennitšikk, olgem ausad #tselluliit. ”

See ilmselt purustaks mu igasugused lootused oma blogiga üldse kuskile jõuda. Lisaks mõjuks see laastavalt mu suure vaevaga üles vuntsitud enesekindlusele. Ma ei ole selleks veel valmis.

Jäin mõtlema, et mis mu eemärk üldse on. Ma pean ennast ses suhtes käsile võtma, et otsustama ära, kas ma tahan oma blogiga SUUREMAKS kasvada või mitte. Mu sisemine edev Mariliis muidugi tahab, aga mu kaines mõistuses elav tööinimene, ema ja üliõpilane ütleb, et mul ei ole selleks jaksu.

Kui aga Mallu ja Henry eeskujuks võtta, siis võib blogi olla just minu pääsetee sellest meeletust rahmeldamisest. Kui ma suudaksin end blogiga ära elatada, siis ma ei peaks ju tööl käima. See annaks mulle rohkem aega tegeleda trennide, õppimise ja oma lastega. Mitte ilmtingimata selles järjekorras tho  #aastaema

Jah, ma ju mõistan, et ma ilmselgelt lähima aastaga kuidagi “kuulsaks” ei saa, aga mingi siht peab ju silme ees olema. Vaevalt ma nüüd kuidagi -POOF- päevapealt kuulsaks saan ilma pingutamata. Praegu, peale võitu, on ju absoluutselt õige aeg hakata oma blogi rohkem promoma. Onju?

 

Nüüd tuleb ainult välja mõelda, kuidas ma saan seda nii teha, et see mu enda jaoks ka tore ja mugav oleks. Ennast müüa ei ole üldse kerge.Vähemalt mitte minu jaoks. Mu olek ja jutt enamasti müüb mind ise. Ja ma ei mõtle oma blogi postitusi, vaid ennast reaalis. I am a nice person. Täitsa ausalt.

Aga okei.
Ma räägin natukene võidetud nännist ka. Nagu te teate, siis spordi- ja trenniblogide esimene koht sai peaauhinnaks kolme kuu jagu Valio PROfeel tooteid. Üpris vinge auhind, kui nüüd aus olla.
Lisaks said esimesed kolm kohta ka kingikotid.
Siinkohal näitan natukene ka koti sisu:

IMG_3404

Linea Natura Siidiproteiini šampoon ja juuksekreem. Proovitud ja mõjuvad mu blondeeritud juustele tõesti väga hästi. Juuksed on vähem kuivad, samas ei ole rasvased. Ilmselt tellin juurde. Olen ka varem Linea tooteid kasutanud ja ei ole siiani pidanud pettuma. 

MB Looduskosmeetika poolt porgandiõli. Olen kuskil 3 korda kasutanud, jumekamaks teeb küll. Muud mõju ei oska veel kommenteerida. Äkki ma olengi ilusam, keegi ei julge lihtsalt öelda, sest ma olen ju kuulus nüüd.

See roosas pakendis valge julla on Beauty Blenderi lainerijoone abivahend, mis peaks idee poolest aitama sul saavutada ideaalse lainerijoone. Tunnistan ausalt, et ei ole julgenud proovidagi. Ma olen oma elus kuskil 3 korda üritanud lainerijoont teha, ükski kord ei ole õnnestunud.

Kotis oli ka väikene pudel mitsellaarvett, mida ma muide juba kasutan. Täpselt sedasama, aga mul on see hiiglaslik pudel kodus 🙂

Viimasel pildil on mu absoluutne lemmik sellest kingikotist – BonMerité sügavniisutav särakreem . Imeline lõhn ja konsistents.

Veel oli kotis pakk täisteramakarone (juba söödud – vaesed ajad), riisihelbed ja siis mingi posu erinevaid kreemide testereid.

Kui ma selle koti ja suure plakatiga koju jõudsin, siis mul tegelikult ei olnud õrna aimugi, kuidas ma päriselt need Valio tooted kätte saan. Neid ma tegelikult tahan ju kõige rohkem. Mõtlesin, et äkki mulle antakse mingi kontakt või äkki lausa keegi ise kirjutab mulle, et jou – meil on sulle nänni.
Reaalne elu on aga see, et kel janu, sel jalad.

Kui möödas oli juba lausa 4 päeva (I know, right!) ja keegi ei olnudki mulle ukse taha saatnud kullerit hea ja paremaga (sest teiste blogides ju asjad nii käivad), sai täiskasvanu minus võitu ning ma võtsin Valioga ise ühendust. Ma tegelikult tööalaselt pean päris palju saatma kirju või helistama erinevatele ametnikele ilma, et ma teaks, kas ma pöördun üldse õige inimese poole. Mingit hirmu või “appi, mida ma kirjutan” mõtteid mul seega ei olnud. Valio kodulehel on kenasti olemas turundusosakonna kontaktid, sealt ma valisin muidugi selle kõige tähtsama (sest ma olen ikkagi võitja) ja kirjutasin otse talle.

Siinkohal tahakski väga tänada Valio turundusosakonna juhti, kes vastas mulle väga kiiresti ja ülimalt sõbralikult, samas andes edasi väga palju kasulikku informatsiooni. Nagu päris koostöö juba, onju.
Samas, ma ei pea enam nagu suurt midagi tegema – see oli ju auhind 😀 te ei saa seda mult enam ära võtta 😀 😀 #kurinaer

B1BD045E-3929-4F6B-84CA-CBFCFDE0EBA9

…ja ma veel imestan, miks keegi koostööd pakkuda ei taha 😀 😀 Ma olen ikka uudu.

Eks ma sain lisaks auhindadele ka veidi kuulsust juurde. Ja kui ma ütlen veidi, siis ma ka mõtlen “veidi”. Mu blogi Facebook’i lehele on juurde tekkinud ca 15 uut jälgijat. Mida protsentuaalselt ei ole ju üldse vähe. Samas … viisteist. Ma ei teagi, kuidas sellesse suhtuda. Las ta jääda.

Blogi külastatavus on küll peale EBA-t tõusnud. Eriti tuntav oli see järgneval kahel päeval. Kõigil oli ilmselt “issand, ma ei teagi seda võidublogi, sa tead v?” – “ei, täiesti tundmatu, mis see aadress oligi?”

Kuulus ma seega pole. Rikas ka mitte. Kuhjades tasuta nänni mul ka ei ole. Aga teate, mis mul on? Mul on hea meel. Rõõm. Mul on mingi sisemine rahulolu, saavutatuse tunne. Nagu ma päriselt ka võiksin olla päris blogija.

Eks näis, mida ma kuu aja pärast räägin eksole 😀

Teeks aga nüüd sellise asja, et kommenteeriks siia blogisse või Facebooki, kas Te teadsite enne EBA-t seda blogi või tegelikult mitte. 

DC7E65F3-9038-45B4-B0B1-9DDCCB26A9AB.jpg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14 kommentaari “Elu pärast võitu

  1. Ma olin ka varem su blogisse sattunud, aga mingi poole aastane paus oli sisse jäänud. Ja ma hääletasin su poolt, sest sa olid ainus tuttav blogi selles kategoorias. Mingit sinupoolset promo kuskil ei näinud.
    Nüüd olen mõned korrad jälle lugemas käinud, sest olen hiljuti selle blogipostituste grupiga liitunud.

    Liked by 1 person

  2. Ma juba vana kala Su blogis, mu hääle Sa said, aga uueks lugejaks ma ei kvalifitseeru. Tegelikult oled Sa ikka räige lobamokk ja edevust jagub! See kõik kokku on nii lahe, et Sa kohe KINDLASTI võiksid “suureks” hakata 😃

    Liked by 1 person

  3. Mina ka juba vana “teadja” ja lugeja. Aga kui see blogi muutub mingite reklaam- ja koostööpostituste kohaks, siis see pole minu maitsele. Aga kõik ei peagi meeldima.

    Liked by 1 person

Vasta marge.blog-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s