Elu pärast võitu

Eesti Blogiauhinnad olid täpselt 10 päeva tagasi. Milline on aga ühe oma kategooria kinni pannud blogija elu peale Blogiauhindade jagamist. Absoluutne glamuur, onju?   Well... Midagi ei ole muutunud. Sama mõtetu jorss nagu ennemgi 😀 Sattusin eile õhtul muide Henryga vestlema (droppin' names 'cause I can) ja ta uuris nii muuseas, et kuidas siis koostööde … Loe edasi Elu pärast võitu

See on nüüd see Eesti Blogiauhinnad 2019 postitus

Et mu lugejatele tekitada natukene paremat ettekujutust sellest, kuidas ma tänase olukorrani jõudnud olen, panen kirja ka väikese eelloo. Ma hakkasin blogimisega tegelema 2015. aasta märtsis, tol aastal ma end blogiauhindadele üles ei andnud, kuna blogi oli vaid paar kuud vana, kui hääletamine algas. Ei julgenud. Mäletan, kuidas ma kadedusega vaatasin meediasse ilmuvaid pilte uhketest … Loe edasi See on nüüd see Eesti Blogiauhinnad 2019 postitus

Mitte EBA ja “issand, ma võitsin” postitus

  Mis teete? Ma reaalselt lõpetasin just oma teise purgi Borjomi mineraalvett. Elagu tasuta asjad, kui nad on imehead, ämairait? Also, see on meie pere uus normaalsus -   Ma tegelikult oleksin tahtnudki alustada Eesti Blogiauhindade postitusega, kuid kuna korralikke pilte veel netis üleval ei ole, siis tuleb leppida ühe lobapostitusega. Me teeme perega igal … Loe edasi Mitte EBA ja “issand, ma võitsin” postitus

No, tegelt ju tahaks rattaga sõita…

Ma hakkasin 2015. aasta varakevadest jalgrattaga tööl käima. Vanad lugejad ilmselt mäletavad mu tolleaegset kasuisa käest saadud vana jalgratast, kellele ma hellitavalt Lembit nimeks panin. Lemps teenis mind hästi kuskil pool aastat, siis ta lagunes lihtsalt laiali. Ma for real sõitsin rattaga tööle iga jumalama päev. Erandiks olid tegelikult need päevad, mil hommikul vara juba vihma … Loe edasi No, tegelt ju tahaks rattaga sõita…