Proovisin tööl käia

Õnnetuseks on mu emapalk juba alates mai kuust mingit draamat teinud ja ei taha enam nagu laekuda, teate. Häda ajas härja (lehma?) kaevu ja ma läksin korraks tööle tagasi.

Korraks ses mõttes, et ma asendasin suvepuhkusele minevat kolleegi, täie vungiga asun tööle 04.09.
Kogu trall algas tegelikult juba 01.08, mil ma läksin oma töötarkust meelde tuletama ja kolleegi kõrvale töötegemist õppima. Samal ajal oli ettevõttel ka suvepäevad tulemas ning ma sokutasin ennast sinna ka, et uute kolleegidega natukenegi tuttavaks saada.

Ma pean tunnistama, et tööl käia on üle kahe aasta ikka maru mõnus. Tekib täitsa kohe targa inimese tunne. Muidu istu kodus, pühi tagumikke, pühi põrandat ja tegele muude antiglamuursete asjadega.

Tööle saab ju ikka pintsaku selga visata ja kenad kingad jalga. Ei pea muretsema, et keegi äkki oma pudruse lõuaga sind kallistama tuleb ja kõik ära määrib. Vabadus.

Siinkohal lubage jagada paslikku pildimaterjali:

fsiidhz6en.jpg

See on nii relatable, et mul hakkab südames pitsitama 😀

Ma millalgi kurtsin ka, et meil on kontoris kuskil 85% töötajatest uued. Ses suhtes, et neid 2 aastat tagasi veel ei olnud seal. Ma veidi põdesin, et kuidas ma seal küll inimestega koos töötama hakkan. Oma osakonnas, samas ruumis minuga, on kaks meesterahvast. Mõlemad täiesti võhivõõrad. Ma ei olnud väga kindel, kuidas see oleng seal kujunema hakkab, kuid ma pean enda üllatuseks tunnistama, et mu uus ülemus on jube asjalik ja meie uus logistik on maru muhe. Nendega on kuidagi mugav. Ülemus on ise hästi aktiivse eluviisiga, käib ja muudkui sõidab rulluisumaratone ja rattamaratone ja värki. Paigal ei püsi. Ma olin positiivselt üllatunud. Loodetavasti saame tulevikus kollektiiviga mingitest vahvatest aktiviteetidest osa võtta. See oleks maru lahe 🙂

Ahh, mõnuuuus. Tööl on mõnus.

AGA.

Mu 2 nädalat “tööpuhkust” sai tänasega läbi ja ma pean jälle oma lapsi kasvatama hakkama.

Pagan! 🙂

Ei, tegelt ei ole asi nii hull. Ma pean oma suvest maksimumi võtma, sest ilmselt järgmisel aastal ma terve suvi puhata ei saa.
Mul on nüüd 2 nädalat puhkust, siis naasen jäädavalt tööle, ülikoolis algab õppetöö ning esimesel nädalal on juba esimesed loengudki.
Siis ma saan puhatud aja eest kogu koormuse tagantjärele 🙂 🙂

Eelmisel nädalal tegin peale tööd kodus trenni ka.

1 jõutrenn toas, 1 õhtune jooksutiir ja siis laupäeval suvejooksu 10 km. Katsun oma kolme trenni harjumust jätkata.

20180809_191735

20180807_220410

SF-368ae11eda95b0861982bef8d08c0654
Foto: Kaisi Ers

Sel nädalal olen ma aga täiesti trennitu. Ja seda mitte seetõttu, et ma tööst nii meeletult kurnatud oleksin, vaid seetõttu, et ma jäin haigeks. Nagu, hellõu!
Keset suve (ok, suve lõpus) meeletu nohu ja köha. Nagu, miks, elu. Miks?

Ma igal õhtul ikka mõtlen, et ma peaks jooksma minema, kuid siis tuleb selline palaviku tunne peale, teate küll, kui silmad on kuumad ja pea kumiseb otsas, ja olen loobunud. Parem end enne terveks ravida, kui haigena tervist lõhkuma minna.

Kaalu kohapealt on olukord selline, et ma ei julge ennast kaaluda. Ma näen, et ma olen natukene suurem, kuid mitte häirivalt. Ma tunnen ennast hästi. Ma natukene pelgan, et kui ma selle kaalunumbri ära näen, siis ma enam nii hästi ennast ei tunne.

Tegin endale Sport-ID konto, mille kaudu mu tööandja hüvitab igakuiselt 30€ sportimiskulusid. Ma kavatsen septembris teha endale Corsa Gym’i liitumise ning hakata lõunapausi ajal jõusaalis käima. Peale tööd ma ilmselt iga kord ei jaksa. Siis on lootust, et ma päris jämedaks ennast ei õgi. Jõusaal siiski aitab sisse söödud kalorid ära kulutada, eksole.

Miks Corsa Gymi? Noh, sest meie kontor asub sellega samas majas. Siis ei ole vaja kaugele sõita ning sellele aega kulutada.

Loviisa käib nüüd juba täiskoormusega hoius ning on seal täitsa kenasti hakkama saanud. Mingit nuttu või protesti meil hoiuga seoses olnud pole. Kenasti läheb ise mängima. Viskab tuppa astudes oma mütsi ja botased nurka ja marsib ümisedes (vahel ka täiest kõrist lauldes) mängutuppa ja asub majandama. Ta on võrdlemisi kange ja tugev plika. Uhke on kohe sellise tegelinski ema olla. Ausalt. Minu tita on juba nii asjalik (armastav ohe).

Tegus sügis on tulemas ja ma tunnistan ausalt, et ma ootan üha suureneva põnevusega oma esimest ülikooliaastat. Loodetavasti ei ole ma detsembriks depressioonis ja ei aja end kiilaks. Noh, nagu Britney Spears omal ajal 🙂 #pöidladpihus

20180817_064432

Mõnusat suve lõppu ja kooliaasta algust kõigile tulevastele tudengitele ja suured tervitused kõigile emmedele, kes oma titade kõrvalt taas tööle asuvad.

4 thoughts on “Proovisin tööl käia

  1. Deem, ma pean jälle essa kommenteerija olema😂🖕! Aga ma olen sinuga jälle ühes paadis, sügisest kooli uuesti ja no tööst hiilimine ja lullimine saab ka läbi- üldse mulle tundub, et sügisel saab kõik otsa ja detsembriks pole enam sedagi😂. Poja läheb kooli ja muud lapsed tahavad kasvatamist ja selle kõige kõrval tahab keha liigutamist ja hoolitsemist. Nii, et jään 2019 jaanipäeva postitust ootama kas ja kuidas me oma kiilaspeale juukseid uuesti kasvatame😜

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s