Reaalsusesse

Noh … ma kaalusin ennast üle kuu aja……..

20180718_172532

Ma näen riiete järgi ära, et ma ole suurem. Ma tunnen, kuidas püksivärvel soonib sangadesse. Ma tunnen, et ma olen nagu paistes, punnis. Kõht on ees, ma vahel taban end oma kõhtu silitamas, nagu raseduse ajal 😂😂

20180724_160349
Ma olin sama suure kõhuga umbes poole raseduse peal. Pärkalt! :/

Karm tõde on see, et 2,5 kg on juurde tulnud. Eilse hommikuse seisuga kaalun ma 70,7 kg (pikkust 172 cm).
Paistab, et see on talletunud enamasti puusa- ja kõhupiirkonda.

Mõtlete, et mis see 2,5 siis ära pole, seda ei pane tähelegi.

Welllno!

Mul on riietes ebamugav. Isegi aluspüksid soonivad nii vastikult puusapekki, et tekitavad mõnusad voldid, mis kenasti ka riiete alt välja paistavad. Ma enamasti katsun püksivärvli ja aluspüksivärvli samale kõrgusele sättida, siis tuleb ainult 1 volt lisaks 😀😀😃

20180724_160420
Tõsiselt, noh

Mu suveseelikute kumm on nii tihedalt ümber kõhu, et mul on ebamugav. Pitsitab. Ja kui ma veel kõhu ka täis söön, siis on selline tunne, et söök tuleb üles tagasi.

Mu suve alguses ostetud bikiinide püksid lähevad mulle nibin-nabin jalga. Ma ostsin lihtsalt uued. L suuruse 🙂

Mul on irooniliselt muidugi 95 protsenti suveriietest sellised, mis hoiavad väga keha ligi. Mul ei ole võimalik oma kõhukest kuhugile peita, seega ma katsun seda veidi sees hoida 😀😀 et ma riietesse mahuks. See aga on sellise palava ilmaga eriti kurnav.

Sellised mured on mul nüüd – ma katsun riideid nii selga sättida, et kahe voldi asemel paistaks üks 😀😀 ja ma pean avalikus kohas liigeldes vajalikuks oma kõhtu sees hoida 😁😀

20180718_113625
(hoiab hinge kinni)

Oeh.

20180723_170203
Pehmekeseks olen läinud
20180724_160735
Trennipüksid on ka jalas ebamugavad 😦

Olen seoses sellega üritanud oma toitumisele taaskord rohkem tähelepanu pöörata. Ei, mingit toitumiskava või dieeti ma järgima ei hakka, ma lihtsalt katsun oma pidevat näksimist kontrolli alla saada.

Ma reaalselt vist kogu aeg söön. Ma ei tee nalja. Ma olen oma mao nii välja venitanud, et praeguseks on see ilmselt juba jalgpalli suurune. Tunne on küll selline.

Eile sõin sõbranna juures kooki, kõrvale ka pallike jäätist. Sõin ära ja võtsin ühe tüki veel. Sõin tollegi ära ja pidin tõdema, et vähemalt 2 tükki mahuks veel. VÄHEMALT. Ei tee nalja. Sõnranna ägises juba peale teist tükki, aga ma olin veel seest päris õõnes.

Ma olen nagu põhjatu solgiämber. Kõik läheb sisse ning väga harva tuleb piir ette.

Andke lihtsalt süüa. KOHE!

Ma pean sellega midagi ette võtma. See ei ole enam normaalne.

Siiani ei olnud ma juurde võtnud, kuid suvine passiivne elustiil on oma töö teinud.

Ma ei ole küll veel ülekaaluline, kuid kõigest 4 kg veel ja mu kehamassiindeks ütleb, et ma olen. Ma ei taha iial enam sinna jõuda. Ausõna. Ma olen liiga palju tööd teinud, et oma praeguse vormini jõuda ja ma ei kavatse seda kõike käest lasta, kuna mulle maitsevad saiakesed.

DSC_0032.JPG
2014 talv

Kes nüüd kavatseb mind noomida, et selline kaalu üle põdemine on ebatervislik, siis võite heaga kaapsu tõmmata. Mu meelest on ülekaal vähemalt sama ebatervislik. For real!

Ma ei põegi tegelikult selle kaalunumbri pärast, ma lihtsalt ei taha olla pidevalt väsinud ja pahur, kuna ma toitun valesti. Lisakaal teeb ka liigutamise raskemaks, ma higistan rohkem. Kõik riided on ebamugavad ja ma tunnen end ebakindlalt.

Ma olin õnnelik veel 2,5 kg tagasi. Olin küll. Ja mitte selle pärast, et see number kaalul nii näitas, vaid selle pärast, et mu keha ei olnud siis nii rasvane. Ma tundsin end oma vormis hästi.

Ei ole nii, et “võtad alla, aga ikka pole kunagi rahul”. Ma olin üpris rahul, ei soovinud enam kaalu langetada. Plaan oli oma vormiga tegeleda. Igavesti 😊 see teekond, need trennid on minu jaoks mõnusad. See, kuidas keha järjest tugevamaks ning ilusamaks muutub. Rasva ma juurde koguda samas tõesti ei tahaks.

Ja muide, mulle ei ole keegi öelnud, ei 82 kg kaaludes ega ka praegu (peale mu vanaema), et ma paks olen. Ma ei saa aru, millised tuttavad/sõbrad teil on, kes 50-kiloseid rasvasteks sõimavad?! Midahekkinenpekkinen! Kurat! Marss minema selliste tuttavate juurest.

Mul ei ole eesmärkkaalu või eesmärkvormi. Mu plaan on olla aktiivne ja tervislik nii kaua, kui ma ise oma keha kontrollida suudan. Ma ei tee seda kindla kaalunumbri nimel, ma ei treeni eesmärgiga suvel vormis olla. Ma tahan seda kogu aeg teha. Saate aru, jah? Elu lõpuni!

See on ilmselt ka üks minu miinuseid. Mul ei ole kindlat sihti. Ma lihtsalt kulgen. Ajalised eesmärgid tekitavad minus asjatut stressi. Ma olen selline lillelaps oma mõtlemiselt. Ma leian, et kui miski tekitab minus halba tunnet, siis ma väldin seda.

Ma tegelikult tean ka, miks ma nii palju söön. Mu elu on igav.

Mul on napilt 3 sõpra, kellest üks elab Viljandis, teine Soomes ja kolmas Rootsis.

Lisaks on mul üks imeline aasta ja kaheksakuune titt, kes teeb kodust välja saamise keeruliseks. Seega ma passingi titega kodus, loen raamatut ja söön. Päevad läbi lihtsalt söön.

Teate neid inimesi, kes unustavad süüa. Kellele õhtul tuleb meelde, et nad pole päev otsa midagi söönud ja siis teevad endale salati ja “patustavad” (oi-oi-oi eksole) mõne jäätisega. KADEEEEE! Ma olen täiega kade. Viha tuleb peale, kui ma jälle loen, et “ma ei saa oma päevast kaloraaži kuidagi täis” ja siis olen mina oma pea 3000 kilokaloriga ja mõtlen, et tahaks veel süüa.

Mu söögiisu järgi peaksin ma olema kuskil kolm korda suurem 😁😁 siis oleks loogiline.

Kui ma paar postitust tagasi kirusin, et ma olen paksuks läinud, sain ma ikka meeletult pahandada. Mind tituleeriti vaimselt haigeks.

Jap, tõsilugu. Tuleb välja, et kui sa ei taha paksuks minna, siis sul on psühholoogilised probleemid #helpmeiaminsane

Ma olen siiani täiesti veendunud, et minu trenniarmastuses ning hirmus jälle end pea sajakiloseks süüa, ei ole midagi ebanormaalset.
Ma pole iial teinud ühtegi ekstreemsust ei toitumises ega ka treenimises. Ma treenin 2-3 korda nädalas, 1-2 tundi maksimaalselt korraga. Ma ei suuda dieeti pidada, ma pole iial leidnud, et on tervislik hambad ristis toitumiskava järgi süüa. Mul ei ole ranget distsipliini ning pühenduvust nõudvaid eesmärke, a’la maratonijooks, triatlon või 24-tunni jooks.
Mu meelest on absoluutselt KÕIK TEISED kaalu-, trenni-, spordiblogijad OLULISELT rangemad oma dieetide, kaalu, trennide ja üleüldise elustiili kohapealt. Mina olen see vaba linnuke, kes teeb täpselt seda, mis talle parasjagu mõnusam tundub. KUIDAS, oo kallid kriitikud, KUIDAS on see hullem? Miks mina see “katkine” olen?
See, et ma kasutan sõna “paks” nii tihti? See teeb teile muret? Tegelt?
(naeran pihku)

Tehke silmad lahti ning vaadake faktidele näkku.

Lisaks, ma ei tahagi, et ma arvaksin, et ma olen õnnelik igasuguses kaalus. Sest ma tean, kuhu see mind viib. Hopsti – 125 kilogrammi naiseilu tuleks sealt. Poole aastaga vist juba. Ma ei taha paks olla. Tegelt ka. Ja ma ei taha, et ma tahaks paks olla. Ma ei leia, et see on normaalne.

Minu jaoks EI OLE kaalunumber oluline. See on oluline vaid progressi või regressi jälgimiseks. Kui see 2,5 kilogrammi oleks tulnud hoolika dieedi ning korraliku lihastrenni tulemusena, siis oleksin ma lausa sillas. Ilmselt oleks mul siis korralik tagumik praeguseks #bubblebutt

Arvate, et ma tahan olla peenikene? Ei. Ma ei taha olla peenikene, ma tahan olla vormis. Heas vormis.

main-qimg-d91fb9ad8607ff89e24bc269c580088a.png

Ma tahan olla vormis seetõttu, et siis ma jõuan rohkem. Ma olen rõõmsam, ma olen tervem ja ma olen PALJU enesekindlam.
Miks see halb on? Ma ei tee oma vormi saavutamiseks midagi äärmuslikku.
Ma teen kõike tasa ja targu, mõistlikult, ma järgin oma enesetunnet ning ei lahmi mingeid suhkru-, jahu,- süsivesikutevabasid kuuajaseid väljakutseid siia-sinna. Ma ei treeni meeleheitlikult iga päev, ei treeni haiguste kiuste. Ei treeni unetundide arvelt. Ma treenin siis, kui mul on tuju 🙂 Siis, kui ma tahan.
Jah, ma katsun ikka 3 trenni nädalas kokku saada, kuid ma kahtlustan, et sel nädalal seda ei juhtu 😀 Kui ma just mingi ime läbi jõusaali ei jõua. Ja see on minu jaoks fain.

Sel nädalal on meil muide “Saame koos saledaks, eks?” grupis teadliku toitumise nädal. Mingeid rangeid reegleid ette ei anta, olge lihtsalt teadlikud sllest, mida ning kui palju te suhu pistate. Kes tahab ka kampa lüüa, see on oodatud liituma – SIIN

16 thoughts on “Reaalsusesse

  1. Mõistan sind #alwayshungry 😀
    Kaal on tõesti huvitav asi, hakkasin trenni tegema, siis mingi aja jooksul lisandus ca 6kg, enesetunne super. Aga kui niisama paar kilo diivanil vedeledes sisse õgida, siis on kohe raske, ebamugav “i feel so fat” tunne platsis 😀

    Liked by 1 person

    1. No ma räägin! See juurde söödud ja lamatud raskus teeb elu raskeks. Kui see oleks lihas, siis põletaks mu keha ka selle võrra rohkem kaloreid ja ma oleks jumala rahul. A pekk kahjuks nii ei mõju 😁😁😁

      Meeldib

      1. Ma oleks ammu suurepärases vormis, kui see vaid trennist tuleks. Trenn on mu hobi ja meelelahutus. Nii nagu ka söömine 😀 Mu tädi ütles vahvalt, et ta sööb vaid korra päevas aga see kord kestab hommikust õhtuni. 😀 😀

        Liked by 1 person

  2. Täiesti mõistan! Ainus, mida ei mõista, on see, et alla 2 aastase lapsega koos olles on võimalik raamatut lugeda😀 Seda luksust minu 4 a ja 1a 4k mulle juba ei võimalda😀

    Meeldib

    1. 😃😃😃😃 ma olen see halb ema, kes otsustab lapselr vahel mitte tähelepanu pöörata. Näiteks siis, kui ta sööb, potil on või magab 😊 a see lugemine käib kotistamise ja kokkamise arvelt suht. Või samal ajal 😃😃

      Meeldib

  3. Kui tunned end nendes ligi riietes ebamugavalt, osta suuremad.
    Nali 😀

    Mul sama asi, et praegu suvel eriti raske leida riideid, milles end hästi tunda. Ma 71,5kg ja 170cm, sünnitasin 4,5kuud tagasi, nüüd hakkasin ka vaikselt trennitama. Alates sünnitusest ehk siis nelja ja poole kuuga olen 15kg alla võtnud ja tagasi suht algkaalus, aga voldid siin ja seal tuleb nüüd väiksemaks saada, tahaks end lihtsalt paremini ja võimekamalt tunda 🙂
    Edu sulle!

    Meeldib

    1. Jaa. Ma olin ka kuskil kuu-kahega vanas kaalus, aga vorm oli ikka hoopis teine. Ja nende riietega – mul ei ole raha 😂😂 muidu täiega ostaks. A emapalk otsas ja esimene täispalk laekub alles oktoobris 😀

      Meeldib

      1. Mul nagu isegi oleks raha, et osta riideid, aga aega ei ole, et poodidesse tuuseldama minna. Niiet peab mahtuma olemasolevatesse riietesse 😀

        Meeldib

  4. Hei Mariliis! Sa oled ikka lahe ja aus. Päriselt.

    Mul lapsi pole aga sellist tunnet, et söön ja söön aga ikka näljane on mul küll olnud. Ja seda, et ei suuda näksimata olla. Ja seda, et siis on keha pehmem. Ja riided ei sobi…. Ainus, mida ma oskan soovitada, on see, et lõpeta näksimine. 😀 voi asenda migi osa saiast siis värske kraamiga. Mul aitas see kui sõin hästi suure hommikusöögi (palju süsikaid!!!!), siis sain nädala-paariga selle näksimise kontrolli alla ja pehmema kihi maha.
    Aga igaljuhul ma imetlen Sind, et Sa niimoodi kirjutad ja oled. Ausalt. Imeline naine! Olen Sinult jõusaaliks plju nippe saanud! ❤️

    Meeldib

    1. Kuule, ma sõin hommikusöögiks suure kausitäie putru võisilma ja maasikatega ja ma olin ikka nälgas. Ausalt! 😁😀
      Aga muidu, ma tahan öelda, et sellised kommentaarid lähevad blogijatele alati hinge. Sellised, kus antakse teada, et sa oled oma blogimisega kedagi kuidagi inspireerinud või motiveerinud. Sellised kommentaarid tuletavad meelde, et maailm on üks vinge koht ja inimesed võivad olla imelised. Aitäh Sulle! Mul on selline uhkuseklomp kurgus nüüd ja kusagil ribide vahel (äkki seal südames kuskil) soe ja pehme tunne.

      Meeldib

      1. Aaaaa aga siis pudrule kohupiima juurde, siis nagu valku ka ja lihas kasvab ja kõht täis 😀
        Hea trenn Sul täna, niiet keep it going! ❤️

        Liked by 1 person

  5. Mind oled sa ka väga palju motiveerinud ja just tänu sinu enesekriitilisele suhtumisele. Et see ei ole tegelikult okei kui KMI näitab normaalkaalus, aga see näitaks ka siis normaalkaalu kui 8 kilo vähem kaaluksin (minu enda näide). Mulle ei ole samuti sõbrad mitte kunagi öelnud, et ma olen paks. Ema on vahel maininud, et olen juurde võtnud ja ÜHE korra elus ütles üks sõber, et ma ei ole paks ega peenike, vaid vahepealne (võtsin seda väga südamesse kusjuures).
    Ma olen samuti suvel juurde võtnud, ei saa mina aru nendest, kes räägivad, et issand suvel pole üldse palavaga toiduisu ja kaal aina langeb. Ei.. ma käin iga päev rattaga tööl, paar korda nädalas trennis ja mul on kogu aeg söögiisu ka. 😀 Vahel söön peale tööd kodus õhtusöögi ära ja kui peiksiga kokku saan ja ta küsib, et kas sööma ka läheme, ütlen kohe jah ja söön veel teise õhtusöögi ka peale. 😀 Mmm, toit.
    Nüüd üritan ka seoses selle facebooki väljakutsega süüa hommikuti korraliku pudru ära ja tööl enne lõunat mandleid vms tervislikku.
    Sa oled igatahes mulle suureks motivatsiooniks, sest tegelikult minu meelest ongi raskem nii kaalu kaotada kui sõbrad räägivad, et oled jumala okei, ära pabla jne. 😀 Ja õige nurga alt pilti tehes ütlevad veel, et wow sa nii fit.

    Meeldib

    1. No ongi. Mingit motivatsiooni ei ole, kui kõik koguaeg heietavad, et “mis mina siis veel olen, kui sina paks oled” või “sa juba niigi heas vormis, mis sa ajad”. Siis ma lasen lihtsalt kõik piirid valla ja lasen minna. Ja olen paks valmis 😁😁😁
      Ma katsun ka oma söömise sel nädalal nii sättida, et ma võtan ainult ühe portsjoni. 😂😂😂 selline dieet noh 😁😀

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s