Kuidas ma ülikooli astusin

Hoidke nüüd piip ja prillid – see on üks metsik lugu.

😊😊😊

Tegelt ei ole. Ma niisama teen ennast huvitavaks.

Lühidalt on aga nii, et ma olen vastu võetud ning oma õppekoha ka kinnitanud Tartu Ülikooli infokorralduse erialal. Tegu on siis sessioonõppega ehk tavainimesele kaugõppega.

Mu ülikooli astumise käänuline teekond sai alguse juba 2017 aasta sügisel, mil ma Tartu Täiskasvanute gümnaasiumis oma riigieksamiteks õppima asusin. Tegin uuesti oma eesti keele eksami ning lisaks ka praegu nõutavad matemaatika ja võõrkeele eksamid.

Eksamid tehtud, oli aeg hakata kõrgkoolidesse sisse astuma. Selleks tuli aga kõigepealt otsustada, mida ma üldse õppida tahan.

Noh, ma suutsin korduvalt ümber mõelda, uusi erialasid kaaluda ning veelkord ümber mõelda. Kui saabus aga otsustamise aeg, siis olin endas juba õnneks selgusele jõudnud.

Minu jaoks oli oluline, et õpingud ei segaks oluliselt mu töölkäimist, toimuksid Tartus või piisavalt lähedal, et ööseks koju jõuda, ning oleksid kasvõi osaliselt meeldivad. Eksole. Meeldivad… 😊 loota ju võib.

Valisin siis kaks eriala Tartu Ülikoolist, kuhu oma avaldused esitasin – infokorraldus (esmase valikuna) ja õigusteadus. Õigusteadust me tegelikult väga õppima minna ei tahtnud, kuid ei osanud ka mujale kandideerida, seega läks nii.

Infokorralduses eksamitulemused ega keskmine hinne olulist rolli ei mänginud, sisse saamiseks tuli sooritada ühiskonnateaduste test ning erialakatse (vestlus).

Õigusteaduses olid määravaks eesti keele ja matemaatika eksami punktid või aastahinded ning motivatsioonikiri. Seal sain ma ma hinnete eest maksimumi, kuid motivatsioonikiri ei ületanud lävendit. Seega sinna ma sisse ei saanud.

Aga nüüd sellest infokorraldusest.
Tegu on sellise erialaga, mis hõlmab natukene kõike. Ausõna, mulle tundub, et see on üks huvitavamaid erialasid üldse ja ma ei jõua ära oodata, mil ma saan juba õppima asuda.

Igatahes, eriala kirjeldus Tartu Ülikooli kodulehel on siis selline:

” ..õpid tundma ja kasutama erinevaid infosüsteeme ning andmebaase, õpid dokumentide koostamist ja vormistamist ning saad teada, millega tuleb arvestada infoõiguse ja -eetika küsimuste lahendamisel. Samuti omandad põhjalikud infootsingu ja ‑analüüsi oskused ning tutvud ka kultuuripärandit hoidvate e-keskkondadega.”

/—/

“Kõigi nende praktiliste oskuste kõrval ei saa unustada, et tuled õppima Eesti rahvusülikooli. Õppides Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas, omandad ka laiema ettekujutuse ühiskonnast. Saad vastuse küsimusele, mis on sotsiaalteadused, kuidas ennast kaunis ja korrektses emakeeles väljendada ning kuidas analüüsida ja arendada oma eriala. Siin õpid Sa ennast kehtestama ja oma ideid esitlema nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii eesti kui ka inglise keeles.”

Sisuliselt õpid sa targaks toimivaks täiskasvanud inimeseks. Mulle kuluks ära küll 🙂
Aga räägime siis nendest katsetest, mis tuli infokorraldusse sisse saamiseks läbida.

Kõigepealt siis ühiskonnateaduste test.
See viidi läbi vanas sünnitusmajas Lossi 36.
(Muide, üks teine spordiblogija kandideeris minuga koos infokorralduse erialale – Cris.
Võtsin ta poole tee peal auto peale ning sõitsime koos kesklinna testile).
Test tuli sooritada arvutis ning tegu oli suures osas valikvastustega testiga. Seal oli igasugu küsimusi ajaloost, poliitikast, natukene statistikat, erinevaid graafikute lugemisi ja natukene peast arvutamist.
Maksimaalselt võis testis saada 100 punkti, minimaalne vajalik edasisele vestlusele pääsemiseks oli 51. Testi osakaal lõplikus punktisummas oli muide kõigest 30%, ülejäänud 70% pidi tulema vestlusest.
Mul ei läinud test kõige paremini, ma ei ole poliitikas väga tugev, samuti ei ole ajalugu ning erinevad aastaarvud mu kõige tugevam külg. Aga sooritatud ma selle testi sain 69 punktiga, lõpus oli veel tekstimõistmise osa, mille eest sain 8 punkti juurde. Testi lõplikuks skooriks kujunes siis 77 punkti.

Edasi tuli minna erialakatsele ehk vestlema kolme kurja inimesega. 

Vestluseni jäi mul tunnike vaba aega, mistõttu käisin vahepeal veel kodus söömas. Cris’i vahepeal ei näinud, tema lõpetas testi veidi hiljem.

Aga siis vestlusest. Pühajeesus 🙂
Ma enne vestlusele minekut mõtlesin hoolikalt läbi, miks ma tahan infokorraldust õppida ja, kellena ma end tulevikus näen ja kui motiveeritud ma ikka olen. Pffffttt. Etteruttavalt võin öelda, et ruumi sisenedes unustasin ma kõik ära, mida olin eelnevalt plaaninud öelda.
Enne vestlust anti lugeda ingliskeelset teksti, paluti valmistuda hilisemaks teksti eestikeelseks selgitamiseks. Lebo ots. Inglise keelt ma valdan #justsayin #mesoveryenglish 
Olin järjekorras teine vestleja, seega kutsuti esimene näitsik sisse (ainult 3 meesterahvast oli meie korrusel järjekorras muide ning enamik sisseastujaid tundusid vanemad kui 25) ning mulle ulatati paberileht inglisekeelse tekstiga. Tegu oli võrdlemisi lihtsa tekstiga, seega mõistmisega mul raskusi ei tekkinud. Küll aga ei teadnud ma, kas hiljem sellest rääkides võin ma teksti vahepeal vaadata või mitte, mistõttu üritasin tähtsamaid kohti meelde jätta.
Kuskil 15 minutit hiljem kutsuti mind ruumi sisse. Minu vastas istusid kaks noort naist ning üks keskealine meesterahvas. Mees istus oma toolil lösakil ning käed olid rinnal risti. Ma kohe tundsin, et ma ei meeldi talle. Nägu tundus ka pahur.

Aga okei, ei maksa nii detailidesse laskuda.
Vestlust juhtinud näitsik tutvustas laua taga istuvaid inimesi, absoluutselt ei jäänud ükski nimi meelde, aga ma naeratasin ja tervitasin.
Siis läks asjaks. Paluti rääkida, mida ma inglise keelsest tekstist välja lugesin. Ässasin selle osa kenasti ära #soveryproud
Tekst jäeti muide jutustamise ajaks kätte, seega meelde jätma midagi ei pidanud.

Siis läks asi aga keerukamaks. Uuriti minu töö kohta ning, kui palju ma siiamaani olen infokorraldusega kokku puutunud. Rääkisin oma tööst päris pikalt, minult küsiti küsimusi ning kõik läks väga hästi. See tõre mees lõpuks ütles, et paistab, et ma oskan oma tööd väga hästi (einoh, tänud, semu!) Lisaks kiideti mu inglise keele oskust ning võimet teksti põhjal oletusi ning üldistusi teha.
Rääkisime ka sellest, kas ning kui palju praegune valitsus arvestab teadurite arvamusega oma otsuseid tehes. Pidin ka välja tooma paar näidet, kus valitsuse otsused põhinevad/peaksid põhinema teaduslikel uuringutel. Nende vastustega jäädi ka rahule.

Aga siis ….pam-pam-paraaaa!

Kõik läks tuksi!

Okei, mitte päris tuksi, aga minult küsiti, et miks ma tahan infokorraldust õppima minna. Ma jooksin jumala kokku. Jäin vait. Mõmisesin omaette. Kordasin küsimust. Mõtlesin. Mõtlesin. Jeebus! Paanika! Tundsin, kuidas nägu läks punaseks, kael ilmselt ka, ja varbad ja KÕIK. Ma olin punane!
Rääkisin siis, kuidas mul on eesmärk tööalaselt edasi pürgida ning oma töös üha paremaks saada. Lisaks on infokorraldus selline eriala, mis tuleb kasuks ka muudel ametikohtadel.

Näitsik küsis, et näiteks millistel.

Jeebus! Paanika! Essugi ei tulnud. Midagi ma hämasin, aga midagi tarka ma küll ei öeldnud. Ma ilmselt lugesin venekeelset tähestikku või laulsin mingit lastelaulu, vahet igatahes polnud. Mööda läks see jutt igal juhul.

Selle peale siis see kuri mees ütles, et te siis tahate lihtsalt kõrgharidust saada, jah!

Kurat!
Ausõna.

Selle aja peale olin ma juba nii ähmi täis, et mul oli raske end toolil paigalgi hoida. Ja mäletate, et mul puudub oskus oma väljaütlemisi enne kriitiliselt analüüsida. Noh, see kord ei olnud mingi erand. Neetud, et ma soravalt valetada ei oska!

Ma vastasin “jah”.

Saate aru!

13-hilarious-examples-of-how-dumb-kids-are-1-29059-1380731407-8_big

8WsTL2t

Nagu, vabandust Mariliis, kas sa saaksid VEEL LOLLIM olla korraks.
Išššand!
Selle peale see härrasmees muigas. Pakkus, et kui ta annaks mulle hommepäev paberi, kas ma siis oleksin rahul.

Siis ma suutsin kuidagi oma väärikuseriismed põrandavagudest kokku koguda ning ajasin selja sirgu.

Naersin. Rahunesin.

Vastasin, et see oleks muidugi maru vinge, aga see mind kahjuks targemaks ei teeks ning ilmselt oleksin ma tööalaselt täpselt sealsamas, kus praegugi, kuna paraku tuleb karjääriredelil liikumiseks ka end tõestada.
Ja selle peale, et ma lihtsalt kõrgharidust saada tahan, vastasin lisaks, et minu jaoks ei ole oluline, millise eriala ma omandan, kuid selle omandamine võiks siiski olla minu jaoks huvitav ning võimetekohane.

Järgnes vaikus.

Kõik vaatasid mind. Ma küsisin veel mingi mega nõmeda küsimuse ka lõpus, aga selle on mu aju suutnud ära blokkida. Mäletan, et ma küsisin, nad palusid täpsustust, mida ma pakkuda ei suutnud, kuna ma ei mõeldnud oma küsimust enne läbi.
Naeratasin närviliselt ning ütlesin, et ma võtan küsimuse tagasi. Nagu, kurat, Mariliis!
Behave!

 

Komisjoniliikmed naeratasid ning mulle anti teada, et meie aeg hakkab otsa saama. Mind juhatati ruumist välja.

Ma oleks tahtnud maa alla vajuda. Ausõna. Oleks ma nutja, siis ma oleks pingelangusest mõned pisarad poetanud.

Kirjutasin kiiruga Crisile, et uurida, kus ta on. Ta istus lähedal kohvikus ning ootas oma vestluse aega. Läksin ajasin temaga paar sõna juttu, kurtsin oma rasket saatust ning jagasin informatsiooni, mida see vestlus endast kujutab.

Ma olin vestluse pärast väga närvis ning kartsin, et seal mingeid häid punkte küll ei tule, jäin närviliselt tulemusi ootama. Test oli reedel ning tulemused pidime saama  esmaspäeval.

Kui esmaspäeval SAIS-ist kiri tuli, siis ma ausalt ei tahtnud seda avadagi. Mul kummitas peas ikka veel mu vastus, et ma tahan lihtsalt paberit. Nagu, minepekki, kui loll saab olla!

Kirja avades sain aga positiivse üllatuse osaliseks – olin vestluse eest saanud tublid 88 puntki. Jesss! Kilkasin abikaasale ka, et ju siis päris ära ei ehmatanud neid seal.
Lõppskooriks kujunes 84,7, millega hoian julgelt 15. kohta pingereas. Vastu võetakse 45 soovijat.

Tänaseks olen juba ka vastuvõtu teate saanud ning oma õppima asumise ka kinnitanud.
Minust saab sügisel Tartu Ülikooli infokorralduse tudeng!

Elagu!

20180707_173846

9 thoughts on “Kuidas ma ülikooli astusin

  1. Anna andeks aga ma naersin ikka mõnuga 😀 Oleks tahtnud kärbes seal seinal olla 😀
    Tegelikult jäid sa neile ilmselgelt meelde, ning sa suutsid oma ainult paberi tahtmise kenasti ära täiendada. Ja sa said sisse. Ülitubli 🙂

    Liked by 1 person

    1. Jaaa. Ma ise ka mõtlesin pärast, et ilmselt oli neil minuga lõbus. Ja ega ma terve aeg kah päris idoot ei olnud 😂 alguses olin päris asjalik 😁😀 ausalt! 😁

      Meeldib

      1. Ma juba jõudsin kahtlustada üht ammust õppejõudu, kes kunagi Viljandist Kultuuriakadeemiast Tartusse üle kolis, aga see vist pole sama inimene ikka.

        Meeldib

  2. Mina just sel aastal lõpetasin infokorralduse eriala. Kui sul mingeid küsimusi on, siia võid julgelt küsida. Ilmselt saate muidugi ka tuutorid, keda küsimustega pommitada.

    Ma soovin sulle aga palju edu ja see eriala annab sulle tõesti väga suure põhja alla. Raamatukogundus, muuseumid, arhiivid, muinsuskaitse, dokumendihaldus jne.

    Meeldib

  3. Mina just sel aastal lõpetasin infokorralduse eriala. Kui sul mingeid küsimusi on, siia võid julgelt küsida. Ilmselt saate muidugi ka tuutorid, keda küsimustega pommitada.

    Ma soovin sulle aga palju edu ja see eriala annab sulle tõesti väga suure põhja alla. Raamatukogundus, muuseumid, arhiivid, muinsuskaitse, dokumendihaldus jne.

    Meeldib

  4. Edu õpingutes, väga tubli! Olen ka mõelnud sedasama eriala õppima asuda.See aasta ei suutnud end kokku võtta, viimane aeg tegelikult suht, olen 45. Lugesin neid vastuvõtutingimusi ja hakkasin juba ette põdema kas saan testiga hakkama. Nüüd lugedes sinu kogemust, arvan , et oleksin vastustega hätta jäänud. Poliitika ja ajalugu ei ole kohe kindlasti minu teema. Mul tekib ka mõnikord sellistes pingelistes olukordades nagu mõttekramp ja ei oskagi midagi öelda. Samas õppida tahaks…

    Liked by 1 person

    1. Ei ole ju viimane aeg 😊 meil siin Eestis elukestev õpe. Eks see infokorraldus natukene on näiteks ühiskonnaõpetusega sarnane. Maailmapilt võiks olla avar, aga see pole ainus nõue. Proovi uuel aastal ikka. Ega see tükki küljest ei võta. Kui ei proovi, siis ei saa ju nagunii sisse 😊

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s