Mida ma õppisin? Miks ma õppisin?

Seoses minu kooli lõpupeo piltidega Instagramis ja Facebook’is on minu käest palju küsitud, et mida ma siis ikkagi õppisin. Mille ma lõpetasin?
Ma tegelikult isegi ei mäleta, kas ma alguses ka mõne postituse oma õppimisest tegin, kuid vahepeal kirjutasin oma muredest küll. Vaata siit – https://www.iseoledpaks.ee/iseoledpaks/koolimured
Aga vastan siis ka lugejate küsimustele:
Mida ma õppisin?
Ma õppisin Tartu Täiskasvanute gümnaasiumis eksternina.
See sisuliselt tähendab seda, et ma olin nö iseseisev välisõpilane. Ma ei kuulunud ühegi klassi koosseisu, mul ei olnud nö kohustus käia tundides, kuid see oli soovitatav.
Käisin ainult riigieksami ainetes – eesti keel, matemaatika ja inglise keel.
Miks ma õppisin?
Kui ma aastal 2007 esimest korda riigieksameid tegin, siis oli mul elus selline keeruline periood, et õppimine ning kool olid viimane asi, millele ma mõtlesin.
Ma sisuliselt ei käinud koolis viimasel poolaastal, käisin vaid arvestuslike töid tegemas.
Eksamitele läksin ilma ettevalmistuseta otse töölt, kassa tagant (töötasin tol ajal täiskohaga klienditeenindajana).
Ütleme siis nii, et minu eksamitulemused olid võrdlemisi nukrad. Ma ise mõtlesin, et kuna ma edasi õppima nagunii minna ei taha, siis las nad olla.
Libistasin elus kenasti edasi, kuniks jõudsin sellisesse punkti, kus mu ambitsioonid ning tulevikuplaanid paraku enam ilma kõrghariduseta reaalsed ei tundu.
Kahjuks mu matemaatika eksami tulemus, ja tegelikult vist ka eesti keele eksami tulemus, on nii mannetud, et nendega ma kõrgkooli konkurentsis ellu ei jää. Matemaatika ei ületa ka ühtegi lävendit.
Kuna ma olin lapsega kodune ning aju vajas nagunii veidi äksjonit, siis otsustasin, et teen riigieksamid uuesti.
Esialgu oli plaan teha ainult matemaatikat. Hakkasin siis uurima, kas pakutakse matemaatika riigieksamiks ettevalmistavaid kursuseid.
Jah, pakutakse, aga hind oli maru krõbe.
Lõpuks kirjutasin Tartu Täiskasvanute gümnaasiumi õppealajuhatajale ning uurisin õppimisvõimaluste kohta nende koolis.
Nemad olid nõus mu enda rüppe võtma küll, kuid õppealajuhataja arvas, et oleks mõistlik kõik praegu nõutavad eksamid uuesti teha, et ülikooli astudes ikka konkurentsis püsida.
Võõrkeele eksamit ma näiteks polnudki üldse teinud.
Aastal 2018 olid kohustuslikud eesti keel, matemaatika (kitsas või lai) ning võõrkeel.
Davai. Ega ma mingi papist tšikk ei ole – viisin paberid sisse ja asusin usinalt eksamiteks õppima.
Õpingud läksid üle ootuste kergelt, mu aju võttis infot kenasti vastu. Ma ise arvasin, et ikkagi hea 10 aastat on koolist möödas, ma ei oskagi enam õppida. Õnneks nii ei läinud.
Õpingud kulmineerusid kolme riigieksamiga. Ma ütleksin, et eksamid ise rasked ei olnud. Mitte ükski neist. Küll aga olen ma nördinud oma eesti keele eksami tulemuse üle.
Kaotasin meeletult punkte sisu ja stiili eest.
Teate, see on see blogimine 🙂 Ausõna, see on mu ära rikkunud. Ma kirjutan ju emotsiooni pealt, lahmin, kirjutan kõik välja, mis tuleb. Kirjand on aga ju arutlev, publitsistlikus stiilis kirjatükk. Igale väitele peab järgnema näide ja järeldus. Kõik peab olema õige ja tõendatav.
See on mu nõrk külg, ma tean seda.
Õigekeelsus oli kenasti 20/20. Ega ma mingi uudu pole, eksole 😀
Te kindlasti tahate teada ka, kui palju ma siis punkte sain.
Ega ma kitsi ei ole.
  • Eesti keel 79 punkti
  • Inglise keel 94 punkti
  • Matemaatika 82 punkti (kitsas)
 
Matemaatika eksamiga oli veel see keiss, et mu kalkulaator oli DEG setingu asemel GRAD setingu peal, seega kõik mu nurkade ja koosinuste ja siinustega seotud ülesanded olid valesti arvutatud. Ma avastasin selle alles eksami lõpus #killmenow
Teise osa eksamist suutsin ma ära parandada, aga esimene osa oli juba ära antud ning seda tagasi ei saanud.
Matemaatika eksam on kahes osas ja kumbki osa annab 50 punkti. Esimeses osas sain ma 36/50 ja teises 46/50. Oleks saanud esimese osa nurgad ka ümber kalkuleerida, siis ma usun, et ma oleks 90 punkti kätte saanud.
Kokkuvõttes olen ma oma tulemustega rahul. See kuramuse eesti keel kripeldab, aga las ta jääda. Ma kolmandat korda ei viitsi küll teha 😀
Mis edasi?
Noh, plaan ikka kõrgkooli minna.
Ma erialas veel 100 protsenti kindel ei ole. Mul muutuvad need iga nädalaga. Ma olen võrdlemisi horroris 😀
Tänasest võtab Tartu Ülikool abiturientide avaldusi vastu. Mina esitasin avaldused kahele erialale – õigusteadus ja infokorraldus.
Mõlemad erialad on minu jaoks huvitavad, kuid mitte täiesti see, mida ma end tegemas näen. Paraku on nii, et kaugõppes ei ole see valik kõige parem ning päevases õppes ma oma töö kõrvalt lihtsalt käia ei suudaks.
Alates 01.07 saab avaldusi esitada ka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli, kuhu ma tegelikult kõige suurema tõenäosusega ka lähen. Erialaks majandusinfosüsteemide korraldamine (IT spetsialist).
Miinuseks vaid see, et asub Tartust maru kaugel. Aga küll ma midagi välja mõtlen.
Tegelikult hakkas mind paeluma ka see infokorraldus. Sellel on 06.07 sisseastumiskatsed ning kui ma neid küsimusi seal lugesin, siis tekkis täitsa huvi kohe.
Eks näis.
Lõpliku otsuse teen siis, kui tulemused käes.
Nägeš, sõbrad!
Kas mõni lugejatest on veel kõrgkooli astumas sel aastal? Mis plaanid on?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s