Mida sa sööd, et sa nii ilus oled?

Keegi mult nii küsinud ei ole, sest noh …eestlased ju 🙂 Me ei tee üksteisele põhjuseta komplimente. Küll on küsitud mu piiramatu tarkuse kohta, et noh, mida ma söön, et ma nii tark olen #nerdalert Hahahahahaa!
Aga on küsitud seda, et mis mu figuuri saladus on, kuna ilmselgelt ainult trenniga sellist tulemust ei saa.
Noh, siinkohal ma tahaks olla see jube hea eeskuju ning tuua välja kõik hea ja ilusa, mida ma söön. Rääkida, kuidas ma veedan köögis tunde ning naudin neist iga sekundit. Kuidas ma hoolikalt valin, millest ma toitu valmistan, kuidas seda töödeldud on, kust see pärineb.
Ostan oma liha kohalikelt väiketootjatelt, marjad ja puuviljad on orgaanilised, eelistatavalt kohalikud.
Haahahahahahaaa!
I wish!
Tegelikkuses on asi eeskujulikust toitumisest võrdlemisi kaugel.
Kui ma kaalulangetusega alustasin, siis ma üritasin õigeid asju süüa. Ma jälgisin kaloreid, mis toiduga sisse lähevad ning mis ära kulutatakse. Ma jälgisin ka seda, et ma tarbiksin piisavalt valku ning häid rasvu. Ma jälgisin, et süsivesikutega liiale ei läheks.
Ma sõin palju värsket, magustatud piimatooteid vältisin täielikult, poolfabrikaadid olid saadanast. Ma tegin hommikuti putru või praadisin muna.
Ma jälgisin, et ma liiga hilja õhtul enam ei näksiks.
2015 aasta suvi
Ma sain oma enda tarkuse ja kalorilugemisega lahti 16-st kilogrammist. Ja seda vaid kuue kuuga. Ma olin heas tujus, ma ei näljutanud ennast.
Siis juhtus midagi. Mu kaal ei langenud enam. ÜLDSE!
Proovisin paastudieeti. Jah, need nädalad, mil ma paastudieeti pidasin, olin ma kergem nii 1-2 kilogrammi, aga ei liikunud ka enam allapoole.
Proovisin vegani põhimõtete järgi toituda ehk siis loobusin kõigest loomsest. Piim, muna, liha, kala – kõik jätsin välja.
Midagi ei muutunud!
Kaal jäi kangekaelselt samaks läbi kõigi nende dieetide.
Naasin oma tavapärase kalorilugemise juurde, vähendasin kaloraaži. Ei suutnud aga süüa nii vähe. Tuju läks kehvaks, rõõm kadus ära kogu sellest ettevõtmisest.
Ja siis ma otsustasin, et metsa! Ma tahan olla õnnelik. Ma olen juba suure töö ära teinud, nüüd aitab. Aitab sellest suutäite lugemisest. No kaua võib!
2015 detsember
Peale seda jäin ma aga saatuse irooniana kohe rasedaks 🙂 Ja olin paraku sunnitud toitumist jälgima hakkama. Kuna ma esimese rasedusega võtsin 28 kilogrammi juurde, siis sel korral ma sellel juhtuda lasta ei tahtnud.
Naasin kalorilugemise juurde, kuniks rasedus läbi sai.
2-3 kuud peale sünnitust olin ma oma tavapärases kaalus 68-69 kilogrammi vahel ning tundsin end hästi. Keha oli aga jube lodev. Ausõna. Siuke süldilaadne kallerdis igal pool.
Sõin HÄÄÄSTI PALJU MAGUSAT. Kellel on lapsed rinnapiimatoidulised olnud, need ilmselt mäletavad, milline meeletu isu on sel ajal. Keha vajab rohkem energiat, et piima toota (elagu kõndiv piimavabrik) ja organism on näljas koguaeg.
Kui Loviisa oli 3-kuune, hakkasin jõusaalis käima.
Olin siis selline.
u 4 kuud peale sünnitust, märts 2017
Mu kõht oli selline natukene punnis, aga mingi kuju oli siiski varasemast säilinud. Jalad olid horror, käsivarred rippusid. Sellised lodevad olid.
Antud pildi peal ma suht pingutasin kõiki olemasolevaid lihaseid 😀 Nothing!
Toitumist natukene üritasin ikka jälgida, kuna laps saab ju ka rinnapiima kaudu kõiki aineid, mida ema endale sisse kaanib. Vältisin liigset magusat ja igasugu vürtiskaid tooteid, muidu toitusin nii nagu soov oli.
Edasi läks elu nii, et ma hakkasin üha rohkem ja rohkem jõusaalis käima. Ma ausõna ei kujuta ette, kuidas ma üldse ilma jõusaalita sellisessegi vormi olin saanud, mis mul enne rasedust oli. Müstika!
Jõusaalis käib kõik palju lihtsamalt. Tulemused on kiiremad, lõbusam on ka.
Alates sellest ajast, mil ma uuesti koolipinki nühkima läksin, see on siis alates 2017 aasta septembrist, ei ole ma küll absoluutselt mingit tähelepanu pööranud sellele, mida ma söön.
Mul on pisteliselt olnud paar perioodi, mil ma katsusin dieeti pidada ja mõned kilod alla saada, kuid mul lihtsalt ei jätku motivatsiooni.
Tänase seisuga pean ma tunnistama, et mu vorm paraneb minu enda jaoks silmnähtavalt lausa nädalatega.
Ma näen, kuidas mu reielihased hakkavad kuju võtma, kuidas mu käed järjest tahkemaks muutuvad, kuidas mu tuhar järjest ümaramaks vormub.
Ilus on vaadata, selline rahulolutunne tekib.
Kaalust on mul tänaseks kama kaks, peaasi, et juurde ei tule 😀
Haahahahaa!
Ei, tegelt ka. Ma enam seda ideaalkaalu taga ei aja. Ma ajan nüüd vormi taga.
Praeguseks ongi olukord selline, et ma naudin oma trenne, ma ei ürita nende abil kusagile jõua. Ma treenin, kuna see on mõnus ja ma tunnen end peale trenni hästi.
Sama on toiduga. Ma ei piira end üldse. Ma söön kõike, mille isu mul tuleb.
Ainus, millest ma täielikult olen loobunud, on alkohol.
Alkoholivaba olen ma nüüdseks juba pea 2 aastat. Ma enda juubelil jõin veidi šampust, kuid ma ei lase sel ennast häirida 🙂 Purjus pole ikka aastaid olnud.
Aga ma toon lugejateni siia näiteks oma tänase senise menüü:
Hommikul:
Must kohv ja kauss mingit energiamüslit mandlipiimaga
Magustoiduks 3 tükki Bitteri 70% šokolaadi
Lõuna:
Salvesti pilaff, ilge taldrikutäis hapukoorega (oumaigaaad – valmistoit!!)
Magustoiduks 250 grammi mustikaid ja üks laktoosivaba jäätis, riisipiimast vist.
Vahepala:
Sihvkad, veel Bitterit mõni tükk (äkki 3 jälle)
Lisaks tegin 3 võileiba – täisterasepik, viil sealihasinki ja viil juustu igaühele (või oli kõva, võid ei saanud panna)
 
Õhtuks:
Plaanin teha ahjuliha või mingeid sašlõkivorste ja kõrvale ilmselgelt söön midagi magusat ka veel. Mul üks kohupiimakreemikene ootel.
Joon oma alkovaba õlle ka ära.
Ja kui peaks juhtuma, et tulevad külalised, siis söön ka kooki, kui lähen kinno, siis söön nachosid juustukastmega ja joon Coca-Cola Zerot.
Ühesõnaga, kui isu tuleb, siis pistan kinni. Nii lihtne ongi.
Kui lapsel oli viimane koolipäev, siis ma sõin vist mingi nelja erinevat kooki päeva jooksul 😀
Lõpuks oli magusa üledoos täiega.
Kuhu ma tahan jõuda on see, et kui te ei ole ülekaaluline vaid soovite lihtsalt paremas vormis olla, siis ei ole mõtete ennast liialt stressi ajada igasuguste imedieetidega.
Kõik peab olema tore!
Kui piinab ja ei paku mingit rahulolu, siis lõpetage ära.
Minu kogemus ütleb, et need hambad ristis saavutatud tulemused on kiired kaduma. Nii, kui väsimus peale tuleb, on kõik.
Mina toimetan nii, et ma samas tempos veel aastakümneid vastu peaksin. Ja ausalt, ma ei ole väsinud, mul ei ole trennist stressi, ma ei põe oma toitumise pärast ja vorm muudkui paraneb.
Võimalik, et mul on mingi geneetiline soodumus kiiremaks lihaskasvuks vms, kuna ma tõesti tahenen silmnähtavalt. Seega ei maksa end nukralt tunda, kui Sinul on teisiti.
Minul on jälle rõvedad jalad, eksole 😀
Ma lihtsalt tahan lugejaid lohutada, et ennast ei pea piinama, et parem välja näha.
Õpi treeninguid nautima, liigu palju.
Taha liikuda!
Vaata välja – niiiiii palju vingeid kohti, kuhu minna. Nii palju lahedaid asju, mida teha. Mine, tee, ole, liigu!
Kui tahad, et lihased ka kuskilt välja punnima hakkavad, siis tee rohkem jõutrenni.
Mine jõusaali. Seal on lahe.
Jõusaal on absoluutselt kõige seksikam koht üldse!
Mida rohkem sul aga tegemist on, seda vähem jääb sul aega toidule mõelda ja ongi ring täis. Tadaaa!
Vormis!
Fit eit, noh!
Okey, ma mõistan, et ma natukene ilustan seda asja, kuid tõesõna, enda vormi ajamine on nii lahe ja seksikas tegevus, et ma ei loobuks sellest ka siis, kui keegi mulle maksaks 🙂
Ma loodan, et mu postitus annab motivatsiooni ja julgustab end kätte võtma, sest mina olen elav tõestus, et kõik ei pea käima veremaik suus ja nutuklomp kurgus.
Lõbusalt, kergelt ja seksikalt saab ka kõike seda ajada. Ma luban 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s