Räägib sellest valutavast põlvest

Ilmselt mäletate, kuidas ma kurtsin oma põlvevalu.
Kes ei mäleta, see loeb siit – LINK POSTITUSELE.
Soovitati muidugi kohe arsti poole pöörduda ja seda ma tegingi. Käisin perearstil, tehti röntgen ning anti saatekiri ortopeedile.
Ortopeedile sai aja umbes täpselt 3 kuud hiljemaks ehk siis tänaseks.
Mu põlv on mulle valu teinud nüüdseks juba 10 aastat. Mäletan täpselt, kuidas peale esimest rasedust, mil ma võtsin 28 kg juurde, mu põlv igal ööl põrguvalu tegi. Suvel läks jälle nagu paremaks ning talvel hullemaks. Nagu vanainimene, kes oma põlvevalu järgi ilma ennustada saab.
Ma süüdistasin tol hetkel oma ülekaalu ning järeldasin loogiliselt, et ilmselt mu kere on mu põlve jaoks natukene liiga raske.
Nüüd, mil ma olen normaalkaalus ning aktiivne, pole olukord grammikestki paremaks läinud.
A teate, hullemaks pole ka läinud. Valu on täpselt sama sagedusega ning täpselt sama intensiivne.
Lugejate poolt pakuti põhjustajaks ületreenitust, kõval asfaldil jooksmist, valesid treeningvõtteid ning vigastust.
Ma ise kahtlustasin, et mu vasak jalg astub teistmoodi kui parem ning sellest on pikapeale tekkinud mingi deformatsioon.
Milline pakkumine läks täkkesse?
Mitte ükski! Saate aru!
Aga räägime siis asjast ka.
Mul oli täna hommikul kell 9:30 aeg ortopeed Tiit Haviko juurde. Tegu on vanema rahuliku meesterahvaga. Välimuselt selline sportlik ning kõbus härra 🙂 See sisendas natukene kindlustunnet, et ta ei hakka kohe mu jooksmise ja jõusaali peale torisema.
Perearst natukene arvas, et ma pingutan üle ja see jooksmine pole nagu üldse hea ja värki 🙂
Igatahes, küsis mult mõningad küsimused, katsus põlve üle ja võttis mu põlvest tehtud röntgenpildid ette.
Perearst röntgenil anomaaliaid ei avastanud, kuid ortopeed vaatas põlve külgvaadet ning ütles rahulikult: “Ahaa! Teie kaebused vastavad tõele.”
Nagu, arvata on, et vastavad. Egas ma niisama sinna läinud.
Ühesõnaga, tema nägi mu piltide pealt, et mu põlv peaks mulle liiga tegema põlvekedra ülemise serva juures. Sealkohal ta ka osutas sõrmega täpselt sellele kohale mu põlvel, kus ma enamasti valu tunnen.
Ma olin suht sillas, et keegi reaalselt suudab mulle öelda, miks mu põlv valutab.
Sain sellise diagnoosi nagu Luukasvis e osteofüüt; vasak põlvekeder.
Inimkeeles selgitades on mu vasaku põlvekedra ülemine serv saanud ilmselt millalgi lapsepõlves/nooruses kahjustada või põrutada. Ta arvas, et näiteks põlvele kukkumine. Vabalt võib olla, ma olin suhteliselt aktiivne laps.
Selle tulemusena on tekkinud väikene kõverus põlvekedra ülemisele sisemisele servale ning see siis surub vahest mulle sinna põlve. Ja see perioodilisus võibki olla tingitud sellest, et ilmastiku muutudes see vedelik seal põlve sees paisub ja see luuots käib rohkem vastu.
Rasedusega ilmselt mu kere raskus vajutas kogu asja nagu kokku või nii ja see luukasvis hakkas endast märku andma.
Siin pildil on näha samasugune kasvis kannal, minul paikneb ta põlvekedral.
Sisuliselt selline konks on ka mu põlves
Kuidas seda ravida?
Siinkohal vaatas ortopeed mulle otsa ning tõdes, et seda ei ravitagi. Operatsioon eemaldaks küll kasvise, kuid suure tõenäosusega teeb põlvele rohkem liiga.
Kuidas valu edaspidi vältida?
Ka siin ta naeratas ning vangutas pead ja pidi tõdema, et temal häid soovitusi polegi.
Treenida vastavalt enesetundele. Valu tuleb ilmselt nagunii vahel tagasi, olenemata minu aktiivsusest. Kükkidest, väljaastetest ja muudest selletaolistest harjutustest loobuma ei pea. Liiges ja põlv ise on väga heas seisukorras. Jooksmine on ok, rattasõit ok.
Tema mulle piiranguid ei paneks ning lubas treenida täpselt nii, kuidas saan ja tahan.
Soovitas küll, et ma võin aasta pärast tagasi minna, et me saaksime silma peal hoida, kas olukord on halvenemas või ei ole.
Ametlik määratud ravi: geel, treeningkoormuse reguleerimine.
Kokkuvõttes ei olegi midagi teha. Üle elada see põlvevalu lihtsalt ning treenida nii palju, kui valu lubab.
Praegusel hetkel ei ole põlv juba vähemalt kuu aega valu teinud. Kükke, väljaasteid ja harjutusi jalapressil on mõnuga uhatud. Pole probleemi. Eks ta hakkab sügise poole jälle endast märku andma. Senikaua ma naudin ja kükitan igal võimalusel 😀
Mina olen diagnoosiga nõus ja igati rahul. Kergem on kohe, kui sa tead, mis sul viga on.
Tänu tänasele arstikülastusele lähen ka oluliselt kindlamalt vastu pühapäevasele 23,7 kilomeetrisele jooksule.
Ma muide pole mitu nädalat jooksnud, hoidke pöialt, et ma ära ei kõnge seal rajal 😀
Ma lähen täitsa ametlikult sinna lihtsalt kulgema. Ma tahan läbida selle distantsi joostes ning alla kolme tunniga. Pole ju palju palutud 🙂
Luukasvise kohta saab rohkem lugeda näiteks siit – http://www.eviva.ee/luukasvis-ehk-osteofuut/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s