Kevad läheneb. Mis saab jooksuplaanidest?

Märts. Vanasti ma ikka mõtlesin, et märtsiga algabki kevad. Enam ma nii naiivne pole.
Hoolimata sellest, et väljas laiutavad lumehanged ja külma on lausa uhked 13 kraadi, mõtisklen mina siin oma kevadeplaanide üle. Kas ma üldse jooksen see aasta? Kui pikka maad ma tahaksin joosta? Kui pikka maad ma üldse suudan joosta? 🤔
Meenutus mu esimesest poolmaratonist. Foto: Imre Avaste
Kes blogi varem lugenud on, see teab, et mu vasak põlv on hakanud mulle liiga tegema. Ja praeguseks juba nii hullult, et igasugused kükid, väljaasted, kosmonaudid ja wall-sit’id on nii piinavalt valusad, et ma neid lihtsalt teha ei suuda. Korra proovisin, aga see valu läks peale seda veel hullemaks. Lisaks sain meeletu peavalu. Treenimine on valutava põlvega ikka väga keeruline. Eriti just jalgade ja tuhara treenimine.
Arstil käisjn ära, tehti röntgen, katsuti jalg üle ja võeti vereproovid. Röntgenis oli põlv ilus, kõhred ja luu terve ja iseärasusteta.
Vereproov korras, tervis hea.
Sain saatekirja ortopeedile.
Senikaua pean aga oma valuga kuidagi toime tulema.
Räägitakse ka, et mu põlv valutab seetõttu, et ma enamuse ajast asfaldil jooksen. Võimalik, aga käruga joostes on see pinnase seisukord väga oluline. Kõvad mullateed oleks okey, aga Tartus minu kodu lähedal selliseid teil ei ole. On kas muru või asfalt. Anne kanali ääres on riba mullast jooksurada. Enamasti heas korras, kuid vihmaga kogub käru selle muda endale ratastele ja jooksmine läheb maru keeruliseks.
Ühesõnaga, käruga joostes on valikuid vähe.
Samas, põlv hakkas valu tegema alles nüüd, mil ma pole juba 5 kuud jooksnud. Okey, saalis lindil ma teen soojenduseks ikka vahel nii 2-3 km, kuid see vaevalt nüüd neid põlvi nii lõhub.
Ja joostes ja kõndides ei ole põlvel muide häda midagi. Joosta saan vabalt.
A mis mu põlvel siis häda on?
Ega ma enne teada ei saa, kui olen igasugu spetsialistide juures ära käinud, aga ma natukene aiman ka, mis seal olla võib.
Ma nimelt astun oma vasema jalaga natukene teisiti kui paremaga. Ka mu jalatsitel kipub vasaku jala tald ebaühtlaselt kuluma. Ma astun nagu välimise äärega, mitte täistallaga. Olen niimoodi alati kõndinud, kuid ilmselt hakkas põlv liiga tegema nüüd, kuna treeningkoormus on suurem, kui kunagi varem.
Ilmselt ongi sellise murega just kõige õigem ortopeedi poole pöörduda. Ilmselt saan mingid tallad? Toetavad?
Aga kuidas ma kodus treenima hakkan? Ses suhtes, et kodus olen ma paljajalu. Hmm. Ma kardan, et ma mõtlen asja enda jaoks keerulisemaks, kui ta tegelikult on. Katsun oma ortopeedi aja ära oodata ja siis alles targutama hakata. Aja sain 9.maiks 🙂
Aga, kas joosta tohib?
Appi! Ma kah ei tea.
Kevad on tulemas, igasugused jooksuüritused sellega koos. Mäletan, kuidas eelnevatel aastatel sai ikka oodatud seda esimest jooksuüritust, et oma vormist mingigi ülevaade saada. Lisaks oli motivatsiooni end õue jooksma ajada, et mitte jooksuüritusel päris viimast kohta saada.
Nüüd ma aga ei teagi. Kas peaks ka jooksma hakkama? Ma natukene nagu tahan, aga samas, jooksmine pole mulle iial meeldinud. Igavesti tüütu 😀
Aga kuidagi, hea tunne on pärast jooksmist. Ja jooksuüritused annavad alati hea positiivse laengu ja tuju on veel pikalt hea.
Noh, tegelikult ma registreerisin end juba Parkmetsa jooksule ära. Kuna ja kuidas ma selleks ettevalmistusi tegema hakkan, seda ma küll öelda ei oska. Jooks toimub 7.aprill. Loodetavasti ei ole ma tolleks ajaks puhta sant valmis.
Rohkem jooksuplaane ma hetkel teha ei julge.
Ideaalis läheksin ma siiski ka Tartu Jooksumaratonile 23 km distantsile, kuid ma hetkel olen veel kahe vahel.
Raske see vanainimese elu 🙂 Põlved valutavad, väsimus on peal, lapsed söövad närve 🙂 🙂
Oeh..
Ei teagi, mis minust nüüd saab. Ega ma jõusaalis ka endast just maksimumi anda ei saa, kui mu põlv sellist piina teeb. Jalapressile pole ammu jõudnud, samuti ei ole mingeid kükke kangiga, ei mingeid väljaasteid. Oeh. Ei midagi rasket. Kõik on nagu tilulilu.
Tellisin endale mingi põlvetoe, äkki see aitab natukene. Peaks seda teipimist ka proovima. Mai kuuni on veel nii palju aega, et ma ei suuda küll senikaua ainult ülakeha treenida 😀 😀
Ma olen vist paksuks ka läinud.
Ausalt!
Kaalu järgi mitte nii väga, kuid mulle tundub, et mu šokolaadi ja kookide armastus hakkab mulle vaikselt kätte maksma. Mingit toitumiskava ma ei taha. Ütlen kohe öra, et ärge üldse hakakegi siia oma “aga mina söön Fitlapi järgi ja ma pole ÜLDSE näljane” kommentaare lisama 🙂
Sorry!
Ma sõin Fitlap’i järgi 3 nädalat ja ma pidin näljast kõngema. True story!
Jah, kaal langes ka kenasti, see on tõsi, aga see ei olnud seda väärt.
Eks ma söön ilmselgelt rohkem, kui keskmine inimene, aga ma teen enamasti ikka tervislikke valikuid. Jah, kommi söön ka, kuid põhitoit on igati mitmekülgne.
Hoian nüüd vaikselt pöidlaid, et see põlvevigastus ja suurest stressist kommide sisse vihtumine mulle kogu kaotatud kaalu tagasi ei too. See oleks horror!
Ahjaaaa!
Unustasin!
Mu blogi saab kahe päeva pärast juba KOLME AASTASEKS!
Hurrraaaaa!!!!
Teen ilmselt mingi läbi ajaloo kohutavate piltide postituse ka selle auks. Google+ ikka viskab mulle vahest ette, et selliseid pilte tegid sa 3 aastat tagasi . . .Ja ma siis vaatan, et holymoly!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s